Teadmised -> Śokeeriv statistika

Viimase paarisaja aasta jooksul on inimkond teinud läbi märgatava tööstusliku ja tehnoloogilise hüppe. Meil on arvutid-internet, mobiilseadmed, kõrglahutusega televisioon ja lõputud meelelahutuse võimalused, lähikosmoselaevad, lennukid, autod, kaevandused, nafta puurtornid, igasugu kosmeetika välise ilu parandamiseks ja täiustamiseks, modernne meditsiin oma sünteetiliste ravimite ja vaktsiinidega, geenitehnoloogia, hetkega miljoneid tapvad sõjamasinad jne jne. Nimekiri on lõputu.

Lisaks on mustmiljon empiirilist teaduslikku teooriat igast kujuteldavast valdkonnast. Kõik justkui inimkonna hüvanguks – nii väidavad teadlased ja poliitikud. Samas, kogu selle arengu ja teaduse juures on ununenud inimene ning inimese suhe oma koduplaneeti. Tuleb küsida, kas tõesti oleme õnnelikumad kui kakssada aastat tagasi elanud talupoeg?

Kui ühiskonda lähemalt uurida, siis selgub, et linnastumise, aina suurema meelelise naudingu otsing ja üldiste moraalinormide kadumise tulemusel on tekkinud rida probleeme. Tegelikult on probleemide hulk ja tõsidus nii suur, et nö “areng” kahvatub nende kõrval. Võib öelda, et moraalsete väärtuste kadumine on lõhkunud traditsioonilise elustiili ning ühiskond on oma käitumiselt pea peale pööratud. Vale on muutunud tõeks ja ebaõiglus õigluseks. Kõiki kaasnevaid probleeme üritatakse lahendada aina rohkemate meeleliste naudingute või tehislike lahendustega – nii muudetakse probleeme tegelikult veel suuremaks.

Veendugem ise!

Näiteks on seksuaalse vabameelsuse kasv ja pereväärtuste kahanemine toonud kaasa üksikemade arvu dramaatilise suurenemise. Esiteks on küsitav sellisest perest pärit laste õnnelikkus ja terviklik kasvatus ning otseseks probleemiks üksikemade vaesus.

”Üksikemad vaesuse piiril – Eestis Eurpoopa kontekstis kõige rohkem vaesuse piiril elavaid üksikvanemiad (naistest üle 50%)” Vaata siit

Nagu ka mujal maailmas, on Eestis probleemiks varanduslik kihistumine – eriti teravalt on kihistumine võimendunud alates 2008.a majanduskriisist. Kehtib arusaam, et inimene on inimesele hunt, käib pidev võitlus ellujäämise nimel ning maailma jõukam seltskond hoiab vara ning tootmisvahendeid aina rohkem iseendale. Selle otsene ilming on Eestis ca 45 000 last, kes elavad vaesuses ja isegi näljas.

“…Kui hiljuti toodi avalikkuse ette allpoole absoluutse vaesuse piiri elavate laste arv, 45 800, siis täpsemad arvutused näitavad, et neist pooled omakorda elavad süvavaesuses, mis tähendab, et peredel jääb nende kulutuste katmiseks hinnanguliselt alla 69 euro…” Vaata siit ja siit

Sarnase põhjusega probleem on abort. Põhimõtteliselt on tegu massilise seadustatud mõrvamisega, et siluda vaesusest või naudingute otsingust tingitud kahjusid.

Eestis oli 2012.a 6056 legaalselt teostatud aborti. Õnneks on Eestis see number vähenud, kuid siiski – 6056 legaalset mõrva! Vaata siit

Üks suuremaid probleeme on alkoholism.

Euroopa Liidu riikide seas on alkoholist tingitud suremus suurim just Eestis — 2010. aastal oli 100 000 elaniku kohta 6,2 alkoholist tingitud surma… / … Alkohol on otseselt või kaudselt seotud enam kui 60 erineva haigusseisundi või häirega. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2011. aasta raporti kohaselt on alkoholi puhul tegu maailmas kolmandal kohal oleva tervistkahjustava teguriga, seda kõrge vererõhu ja suitsetamise järel… / …
“…Eestis on täna hinnanguliselt 60 000 alkoholisõltlast – 11 protsenti riigi tööealistest meestest ja 2,1 protsenti tööealistest naistest. Vastavat ravi saab neist vähem kui 10 protsenti… /… 2011. aastal oli Eestis 1440 alkoholi liigtarvitamisega seotud surma, neist pea 80 protsenti meestel, kelle puhul esineb alkoholisurmasid kõige enam just nende parimas produktiivses eas…” Vaata siit

Erinev statistika: Vaata siit

Sotsiaalsed mõjud: Vaata siit

Iga teine eestimaalane, täpsemalt 52% elanikkonnast, teab peresid, kus on alkoholi tõttu probleeme tekkinud. 30% meestest tunnistab, et pereliikmed on soovitanud neil vähem alkoholi tarvitada.

Alkoholikahjud Eestis:  Vaata siit
• Kõigist uuritud 18–64 aastasest vigastussurma ohvritest oli fataalse sündmuse ajal joobes 65%.
• Keskealistest suitsiidi sooritanutest suurem osa (82%) olid alkoholi liigtarvitajad.
• Osaliselt alkoholist tingitud haiguste tõttu sureb igal aastal 9000 –10 000 inimest.
• Eestis 2001. aastal süüdimõistetutest 75% olid tahtliku tapmise või tapmiskatse sooritamise ajal joobes. Alkoholijoobes pandi toime ka 72% vägistamistest ja vägistamiskatsetest ning tekitati 66% ülirasketest kehavigastustest.
• 2006. aastal oli alkoholi liigtarvitamisest põhjustatud majanduslik koormus 2,2 miljardit Eesti krooni, mis moodustas 1,1% SKPst. Otsene alkoholist põhjustatud haiguste ravikulu oli 362 miljonit krooni, kaudne kulu suremusest 360 miljonit ning kaudne kulu haigestumisest 960 miljonit krooni .

Need on vaid mõned näited alkoholi kahjust Eestis, täpsemalt saab lugeda www.alkoinfo.ee

Peale alkoholi tekitab suurt kahju sigarettide suitsetamine.

“…Tervise Arengu Instituudi 2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel on 37% meestest ja 19% naistest igapäevasuitsetajad…” Vaata siit

Suitsetamise mõjudest:
• suureneb oluliselt oht haigestuda kopsuvähki, suuvähki, kõrivähki, söögitoruvähki, neeruvähki, põievähki jmt. Mida rohkem sigarette päevas tarbitakse, seda suurem on risk;
• suitsetamine põhjustab hingamisteede kroonilisi ärritusnähte ja kroonilist kopsuhaigust;
• suureneb risk haigestumiseks südame-veresoonkonnahaigustesse;
• suureneb insuldioht;
• suureneb südameinfarkti tekkimise oht;
• suitsetamine põhjustab igemetehaigusi ja hammaste lagunemist. Tulemuseks võib olla ka hammaste väljalangemine;
• suitsetamise tagajärjel tõuseb vererõhk;
• suitsetamine põhjustab luude hõrenemist;
• suitsetamine vähendab mehe sigitusvõimet ja põhjustab impotentsust;
• naistel vähendab suitsetamine viljakust.
Vaata siit

Kahjulik on ka passiivne suitsetamine.

On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähkitekitavaid ühendeid kui suitsetaja, sest kõrvalvoo suits sisaldab neid peavoo suitsust rohkem. Suitsetamisel iga mahviga kopsu tõmmatavat suitsuvoogu nimetatakse peavooks. See sisaldab 30–45% tubaka põlemisel tekkivatest ainetest. Mahvide vaheajal sigareti otsa hõõgumisel õhku lenduvat suitsuvoogu nimetatakse kõrvalvooks. Sinna satub 55–70% tubaka põlemisel tekkinud ainetest. Tubakasuits sisaldab rohkem kui 4000 erinevat kemikaali osakeste ja gaasidena, millest paljud ained soodustavad vähi teket…”

• Rohkem kui pooltes Eesti kodudes kannatavad mittesuitsetajatest pereliikmed kaudse suitsetamise all.
• Enam kui pooltes kodudes suitsetatakse – 41% kodudest tehakse seda siseruumides ja vaid 36% kodudest tehakse seda väljaspool siseruume.
• 13% vastanuist kinnitasid, et suitsetatakse kogu korteris.
• Euroopa Liidu raporti “Suitsukatte kõrvaldamine: 10 põhjust suitsuvabaks Euroopaks” andmetel:
• sureb hinnanguliselt 72 000 eurooplast aastas koduse kaudse suitsetamise tõttu
• sureb 7000 eurooplast kaudse suitsetamise tõttu töökohas
• on eriti haavatavad restoranide, baaride, pubide ja ööklubide töötajad – nende hulgast sureb aastas 325 inimest, mis on kuuepäevase töönädala korral üks inimene päevas. Vaata siit

Peale alkoholi ja tubaka on veel meelemürke, mis ühiskonnas kahju tekitavad – valuvaigistid, antidepressandid jm retseptiravimid, nö “keelatud ained” ehk rahvakeeli narkootikumid (selguse huvides tuleb märkida, et narkootikumiks klassifitseeruvad ka alkohol, tubakas, ravimid, kohvi jm “lubatud” ained). Mõned näited:

“…Möödunud aasta (2012) oli aga rekordiline 160 narkosurmaga, mis tähendab, et iga nädal suri kolm narkomaani. Võrdluseks: 2001. aastal oli narkosurmasid 38…

…Ainuüksi möödunud aastal lisati Euroopa n-ö jälgitavate ainete nimekirja 73 uut psühhoaktiivset ainet, selgus värskest Euroopa narkoraportist…” (nö “legaalsed narkootikumid – keemiline ühend ei ole määrusega narkootiliseks aineks kinnitatud)…”  Vaata siit

Elame ohtlikest kemikaalidest ümbritsetud maailmas – eesrinnas on ravimid. Me ei oska end looduslike vahenditega ravida ega kodu puhastada jne. Looduse annid on asendatud toksiliste ainetega.

Soomes võivad valuvaigistid põhjustada 200 – 400 surma (aastas).  Vaata siit

USAS oli 2010.a 38,329 retseptiravimitest põhjustatud surma. Vaata siit

Kemikaalidest – ägedaid mürgistusi põhjustavad näiteks:
• 2,8 % Mikroobide vastased ained
• 3,0 % Süsivesinikud
• 3,0 % Antidepressandid
• 3,2 % Sedatiivse, uinutava ja antipsühhootilise toimega ained
• 3,5 % Toiduained, toidumürgistused
• 2,7 % Kemikaalid
• 3,7 % Paikselt tarvitatavad ained
• 3,9 % Putuka- ja rotimürgid
• 4,1 % Mürgistused, hammustused
• 2,5 % Alkoholid
• 4,5 % Köha- ja nohupreparaadid
• 4,6 % Võõrkehad
• 5,5 % Taimed
• 9,4 % Kosmeetikatooted jms.
• 9,6 % Analgeetikumid
• 10,2 % Puhastusained
Vaata siit

Pestitsiidid tapavad mesilasi. Tegemist on ehk ühe tõsiseima probleemiga maailmas, sest ilma mesilasteta kaob ka enamus toidust, kuna ei toimu tolmlemist.

Teadlased on raskustes, et leida põhjsut mesilastarude mesilaste koloonia kokkukukkumise sündroomile (Colony Collapse Disorder), mis hävitas USAs umbes 10 miljonit taru viimase kuue aasta jooksul…

…Kuigi neonikotinode seostatakse massilise mesilaste väljasuremisega, on leitud, et seda põhjustab palju suurem hulk pestitsiide ja kombinatsioon erinevatest kemikaalidest, mis teeb probleemi palju keerulisemaks kui arvati… Vaata siit

Vaatleme natuke edasi.

Lihasöömine on kindlasti üks probleemidest, mis on väga tõsine, kuid inimesed ei pruugi seda teadvustada. Peale selle, et loomade tapmine nende söömise eesmärgil on küsitava moraalse väärtusega, on lihasöömine ka tervisele kahjulik ja kurnav loodusele.

“…Uurijad märkasid, et mida enam katsealune liha sõi, seda kergemini ülekaal tekkis…” Vaata siit

“…Kui varem arvati, et punase liha peamine probleem on küllastunud rasv, siis nüüd leiti ka selles sisalduvas aines karnitiinis tervisele kahjulikku mõju.
Uuringu eksperimendid hiirte ja inimeste peal näitasid, et soolestikus pesitsev bakter suudab karnitiini n-ö ära süüa ja hävitada. Karnitiin muutus gaasiks, mis teisenes maksas omakorda aineks nimega TMAO.
TMAOd seostatakse uuringus aga tagajärgedega nagu kõrge kolesteroolitase ja suurenenud südamehaiguste risk…” Vaata siit

“…USA tapamajad tapavad nüüd üle 30 miljoni linnu iga päev ehk üle 10 miljardi linnu iga aasta. Selline tegevus saastab maad, õhku ja vett haogustest läbiimbunud korjustega, väljaheidetega, raskemetallidega, kemikaalidega, kahjulike bakteritega, parasiitidega ja viirustega…” Vaata siit

Suuri probleeme tekitavad ka hasartmängud. On olemas lausa terveid linnu, mis on puhtalt hasartmängude najal üles ehitatud – kuulsaim neist Las Vegas. Tänapäeval on mängurlus kolinud internetti, seega võtnud globaalse mõõtme.

Ajalehe San Francisco Chronicle ajakirjanik Susan Gluss kirjutas: “Majandusteadlane Earl Grinols, raamatu “Hasartmängud Ameerikas: hind ja kasu” (Gambling in America: Costs and Benefits) autor, uuris kuritegevuse taset, pankrotte, kaotatud tööpäevi, koduvägivalda, haigusi, abielulahutusi ja palju muud kasiinodega ja kasiinodeta maakondades. Ka konservatiivseid hinnanguid kasutades leidis ta, hasartmängude sotsiaalne maksumus kaalub kasu üles suhtes 3:1…”

“Kõigest üks patoloogiline mängur läheb Grinolsi sõnul ühiskonnale maksma umbes 11 000 dollarit. Tema hinnangul on mängurluse hind USA majandusele 40 ja 50 miljardi dollari vahel aastas, moodustades umbes poole narkosõltuvuse hinnast. Kokkuvõte: Hasartmängud nõuavad palju enam kui nad vastu annavad.” Vaata siit

• 672, 000 USA üliõpilast ja 35 miljomit teismelist on hasartmängusõltuvuses.
• 25% hasartmängusõltlastest on üritanud teha enesetappu
Vaata siit

Võib-olla peatume siin ja täpseid andmeid probleemide kohta rohkem ei avalda. Neid on lihtsalt liiga palju. Aga võime loetleda: psühholoogilised probleemid ja antidepressantisde kasutamine, erinevad terviseprobleemid, aina suurenev allergikute osakaal, võlg, hirm tuleviku ees, surmahirm, mahajäetud külad, saastatud õhk, saastatud mered, metsade hävitamine enamjaolt ahnuse nimel elektromagnetkiirgus, vägivald, koolikiusamine, kuritegevus, poliitiline korruptsioon ja valetamine jne jne. Nimekiri lõputu – igaüks võib siia midagi lisada.

Lõppkokkuvõttes on inimesed lihtsalt õnnetud.

Milles võib seisneda nende probleemide ja õnnetu elu tuumpõhjus? Kas see pole mitte moraalsete väärtuste unustamine – õigemini nendes kokkuleppele mitte jõudmine? Oma vabaduseihas on inimene unustanud Jumala ja kõrgema võimu, inimene on unustanud, et universumis valitsvad peale füüsikaseaduste ka moraaliseadused. Seda kõike kinnitab ka veedakirjandus. Veedad lisavad ka seda, et olles unustanud oma igavese armastuse Jumala vastu, tunneb inimene pidevalt millegi puudust oma südames, puudust õnnest. Nii otsib ta seda igalt poolt, kui ei leia mitte kuskilt. Veedad kinnitavad, et tõelise õnne leidmiseks ja ühiskondliku tasakaalu loomiseks peame pöörduma tagasi oma tegeliku olemuse ja positsiooni juurde – teenima ja armastama kõige loojat, kõigi sõpra, Jumala Kõrgeimat Isiksust, Krišnat. Ainult nii saame täita tühja koha oma hinges ja leida tõelist rahu ning õnne.

Veedakirjandus kirjeldab täpselt, kuidas üle saada kirjeldatud probleemidest. Õpetuse tuumaks pühendumine Krišnale ning nelja põhiprintsiibi järgimne – tuleb loobuda lihasöömisest, intoksikatsioonist, mängurlusest ja abieluvälisest seksist. See võib olla, kuid ei pea tingimata olema äkiline protsess. Krišna on oma armulikkuses andnud meile lihtsa vahendi, kuidas täiuslikkuse teele asuda – tuleb ainult korrata Tema püha nime – Hare Krishna Hare Krishna Krishna Krishna Hare Hare Hare Rama Hare Rama Rama Rama Hare Hare. Seda meetodit kasutades tekib ajapikku sügav kiindumus Krišnasse. Nii huvitub inimene ka veedakirjandusest, sest seal kirjeldatakse Krišna olemust ning ühtlasi õpetab tasakaalukalt elama. See on tee tõelise õnneni ja kaovad ka kõik probleemid.

Lõpetuseks – alustada teekonda Krišna tedavusesse on lihtne, tuleb ainult korrata Tema nime – Hare Krishna Hare Krishna Krishna Krishna Hare Hare Hare Rama Hare Rama Rama Rama Hare Hare.

OM TAT SAT